Kujuta ette kahte inimest, kes elavad samas maailmas, samas ühiskonnas, isegi samade võimaluste keskel. Mõlemad on targad, töökad ja tahavad oma perele paremat elu.
Aga aastate pärast on nende elu täiesti erinev.
Üks on loonud midagi, mis kasvab ja toodab väärtust ka siis, kui ta ise ei tööta. Tema otsused mõjutavad süsteeme, ettevõtteid ja teisi inimesi.
Teine teeb jätkuvalt tööd, on võib-olla väga hea spetsialist, teenib korralikult, aga tema sissetulek sõltub endiselt tema ajast ja panusest.
Küsimus ei ole selles, kumb neist on “parem”. Küsimus on selles, miks nad liiguvad nii erinevates suundades.
Vastus peitub mõtteviisis, mida kujundab keskkond.
Kust see erinevus tegelikult algab?
Kui minna ajas tagasi, siis ettevõtlus ei olnud midagi eraldiseisvat. Inimesed lõid väärtust, vahetasid seda ja lahendasid üksteise probleeme. See, kes oskas paremini näha võimalusi ja pakkuda lahendusi, liikus kiiremini edasi.
Kujutame ette üht inimest sellest ajast. Ta ei keskendu ainult sellele, kuidas ellu jääda. Ta märkab, kuidas erinevad vajadused omavahel kokku viia. Ta loob midagi – näiteks tootmise – ja see hakkab kasvama.
Ühel hetkel tekib tal vajadus inimeste järele, kes aitaksid seda süsteemi käigus hoida.
Ja siin tuleb mängu midagi, mis on siiani meie elu keskmes: haridussüsteem.
Koolist kujuneb koht, mis ei anna ainult teadmisi, vaid valmistab inimesi ette kindlateks rollideks. See õpetab distsipliini, süsteemsust ja oskust töötada.
See loob stabiilsuse. See loob keskklassi.
Ja see on vajalik.
Aga samal ajal loob see ka midagi muud: erineva mõtlemise.
Keskklassi mõtteviis: turvalisus ja paremaks saamine
Kui inimene kasvab üles keskkonnas, kus väärtustatakse turvalisust, siis ta õpib väga selge mudeli:
õpi → saa töö → tee tööd hästi → teeni rohkem
See tundub loogiline. Ja mingil tasemel see töötab.
Kui sa tahad rohkem raha, siis:
- sa töötad rohkem
- sa õpid juurde
- sa saad paremaks spetsialistiks
See on keskklassi loogika.
Probleem on selles, et see mudel seob sinu sissetuleku sinu ajaga. Sa saad rohkem ainult siis, kui panustad rohkem.
Jõukate mõtteviis: väärtuse loomine ja süsteemid
Teisel pool on inimesed, kes kasvavad keskkonnas, kus räägitakse teistsugust juttu.
Neile ei öelda ainult, et tee tööd. Neile näidatakse, kuidas:
- märgata võimalusi
- lahendada probleeme
- luua süsteeme
- ühendada erinevaid osapooli nii, et kõik võidavad
Nende jaoks ei ole peamine küsimus: “kuidas rohkem teenida?”
Nende küsimus on:
“kuidas luua midagi, mis loob väärtust ka ilma minuta?”
See on fundamentaalne erinevus.
Miks tulemused lõpuks nii erinevad on?
Aastate jooksul hakkab see mõtteviis kuhjuma.
Keskklass:
- keskendub stabiilsusele
- parandab olemasolevat
- liigub samm-sammult edasi
Jõukad:
- keskenduvad võimalustele
- loovad uusi lahendusi
- ehitavad süsteeme, mis skaleeruvad
Oluline on mõista, et see ei ole intelligentsi küsimus.
See on fookuse küsimus.
Kas sind on õpetatud nägema probleeme või võimalusi?
Kas sind on õpetatud otsima turvalisust või looma väärtust?
Suurim müüt raha kohta
Üks kõige levinum uskumus on see, et rohkem raha tuleb sellest, et sa oled parem.
Parema haridusega.
Parema kogemusega.
Parema tööga.
Tegelikkuses ei mõõdeta jõukust “parem olemisega”.
Jõukust mõõdetakse väärtusega, mida sa lood.
Ja see väärtus ei pea olema seotud sinu ajaga.
Mis sind tegelikult edasi viib?
Kui sa tahad oma materiaalset heaolu kasvatada, siis pead sa hakkama arendama oskusi, mida tavapärane haridustee ei rõhuta.
Esiteks loovus. Mitte loomingulises mõttes, vaid võimes näha võimalusi ja seoseid.
Teiseks strateegiline mõtlemine. Arusaam, kuidas luua olukordi, kus kõik osapooled võidavad.
Kolmandaks julgus. Sest ideed on enamikul inimestel olemas, aga vähesed tegutsevad nende pealt.
Kui sul täna tundub, et julgust ei ole, siis see ei tähenda, et sa ei saa edasi liikuda. See tähendab, et see on koht, kus sul on vaja kasvada.
Mida see tähendab sinu jaoks?
Kõige olulisem muutus ei alga tegevusest. See algab teadlikkusest.
Kui sa hakkad märkama, millist mängu sa mängid, saad sa valida, kas jätkata samamoodi või muuta suunda.
See ei tähenda, et sa pead homme kõike muutma.
Aga see tähendab, et sa hakkad küsima teistsuguseid küsimusi:
Millist probleemi ma saan lahendada?
Kus on siin võimalus?
Kuidas ma saan luua midagi, mis ei sõltu ainult minu ajast?
Ja võib-olla kõige olulisem:
millist mõtteviisi ma annan edasi oma lastele?
Sest lõpuks ei ole see ainult sinu teekond.
See on ka järgmise põlvkonna alguspunkt.