Kuidas igavus ja kadedus meid teenivad?

On emotsioone, mida me oleme harjunud pidama ebamugavaks, isegi valeks.
Igavus.
Kadedus.

Need on tunded, millest tahaks kiiresti üle saada, mida varjata või mille pärast end isegi häbistada. Aga mis siis, kui need emotsioonid ei ole meie vastu? Mis siis, kui nad ei ole takistused, vaid hoopis suunaviidad?

Just sellest tahan ma selles artiklis rääkida – kuidas igavus ja kadedus meid teenivad ning miks on need eriti olulised hetkel, kui ettevõtja on sisemises muutuses ja järgmine tase juba kutsub.

Kui igavus ei tähenda, et sinuga on midagi valesti

Aastaid tagasi, kui ma veel ei olnud ettevõtja, kordus minu elus üks muster.
Läksin uude töökohta suure elevusega. Õppisin süsteemid selgeks, sain aru, kuidas asjad käivad, ja… mõne kuu pärast hakkas mul igav.

Alguses arvasin, et probleem on minus.
Miks ma ei suuda lihtsalt rahul olla?
Miks ma tüdinen ära, kui kõik justkui toimib?

Tänaseks näen ma seda hoopis teisiti. Igavus ei olnud märk sellest, et minuga on midagi viga. Igavus oli märk sellest, et ma olin sellest tasemest välja kasvanud.

Sama juhtub väga paljude ettevõtjatega. Alguses on ettevõtlus ülipõnev – kliendid, ideed, uued lahendused, areng. Aga ühel hetkel hakkavad korduma:

  • samad kliendid

  • samad küsimused

  • samad lahendused

  • samad süsteemid

Ja siis tekib tunne: “Jälle või?”

Siin tulebki mängu küsimus:
kas sa tõlgendad igavust kui läbikukkumist… või kui kutset?

Igavus kui järgmise taseme kutse

Minu kogemuses on igavus üks kõige ausamaid teejuhte.
Ta ütleb: „Sa oled siit juba aru saanud. Aeg on edasi liikuda.“

Oluline on mõista üht asja:
igavus ei kutsu sind alati uut ettevõtet alustama.
Väga paljud ettevõtted ebaõnnestuvad just seetõttu, et loov vaim tahab alati uuesti alustada, mitte kasvada sügavamale ja suuremaks.

Tegelikult viitab igavus sageli identiteedi muutusele:

  • spetsialistist juhiks

  • iseendale tööandjast ettevõtjaks

  • tegijast loojaks ja suunajaks

Ja see muutus ei ole lihtne.
See nõuab sisemist kasvu, mitte ainult uusi strateegiaid.

Just siin muutub küsimus oluliseks:
Kuidas igavus ja kadedus meid teenivad?
Igavus näitab, et vana roll on kitsaks jäänud.

Kadedus – emotsioon, mida me valesti mõistame

Kui igavus on sageli aktsepteeritavam tunne, siis kadedus on see, mida me eriti ei taha tunnistada.
Kadedus tundub ebaviisakas, kole, vale.

Aga vaata korraks ausalt:
kas oled kunagi tundnud kadedust kellegi elu, äri, vabaduse, sissetuleku või elustiili suhtes?

Enamasti järgneb sellele sisemine hääl:
“Ma ei tohiks nii tunda.”

Aga mis siis, kui kadedus ei ole süüdistus kellegi teise suunas, vaid vihje sulle endale?

Kadedus kui sisemine kompass

Üks kõige sagedasemaid lauseid, mida ma kuulen, on:
“Ma ei tea, mida ma tahan.”

Sageli ei ole see tõsi.
See on hoopis alateadvuse viis hoida sind mugavustsoonis.

Siin tuleb appi kadedus.
Sest kadedus näitab väga selgelt, mida sa tahad, isegi siis, kui sa ei usu veel, et see on sinu jaoks võimalik.

Kui sa tunned kadedust:

  • kellegi elustiili suhtes

  • kellegi äri kasvu suhtes

  • kellegi vabaduse, rahu või enesekindluse suhtes

siis küsi endalt mitte “miks tema?”, vaid:
“Mida see minus äratab?”

Väga sageli on kadeduse taga uskumus: “See ei ole minu jaoks võimalik.”
Ja see on jällegi identiteedi teema, mitte võimekuse küsimus.

Nii muutub kadedus millekski hoopis muuks –
ta muutub seemneks. Väikeseks märgiks, mis ütleb: “Vaata siia poole.”

Kuidas igavus ja kadedus meid teenivad?

Kui me lõpetame nende emotsioonide vastu võitlemise, hakkavad nad meid teenima väga selgelt:

  • igavus näitab, et oled valmis kasvama

  • kadedus näitab, kuhu poole vaadata

  • mõlemad kutsuvad sind järgmisele tasemele, mitte tagasi

Kuidas igavus ja kadedus meid teenivad?


Nad aitavad sul lõpetada ohvrirolli ja võtta vastutuse oma järgmise sammu eest.

Need ei ole karistused.
Need on kutsed.

Ja kui sa hakkad neid vastu võtma, mitte maha suruma, muutub su liikumine palju selgemaks, rahulikumaks ja ausamaks.

Lõpetuseks

Järgmine kord, kui tunned igavust või kadedust, ära küsi:
“Mis mul viga on?”

Küsi hoopis:
“Mida see emotsioon tahab mulle näidata?”

Sest kuidas igavus ja kadedus meid teenivad, sõltub lõpuks sellest, kas me oleme valmis neid kuulama.

Ja võib-olla on just need kaks “ebamugavat” sõpra need, kes juhatavad sind kõige võimsama ja ausama järgmise sammuni.