Lõpuks on suvi ka Eestisse jõudnud — ja mina räägin ikkagi rahast. Tänane teema on destination thinking ehk sihtkohas mõtlemine: see vaikne uskumus, et kui mul on see kindel summa käes, siis ma alles hakkan elama. See on mudel, milles oleme üles kasvanud, aga sellel on üks suur aga. Räägin, miks raha on vahend, mitte päästja, miks just sihtkohas mõtlemine hoiab sind puuduses ja kuidas jõukad inimesed rahast hoopis teisiti mõtlevad.

Mis on sihtkohas mõtlemine

Sihtkohas mõtlemine tähendab seda, et hästi on alles siis, kui ma olen kohale jõudnud. Rahas kõlab see nii: kui mul on piisavalt, siis on kõik korras. Aga kui koorida mõttemustreid kiht-kihilt alla, on põhjas üks lihtne uskumus — praegu ei ole okei ja praegu ei ole mina okei. See on ebapiisavuse muster.

Häda on selles, et see “piisavalt” jookseb kogu aeg eest ära. Kui sinu baas ei ole “praegu on hästi, praegu on isegi põhjust tänulik olla”, siis oled pidevalt puuduses — ükskõik kui palju sul tegelikult on.

Soovida rohkem ei ole vale

See ei tähenda, et sa ei tohiks rohkem tahta. Rohkem tahtmine on inimese DNA-sse sisse kodeeritud, see on edasiviiv jõud. Nii nagu tammetõru sees on juba eeldus saada suureks tammeks, on meie sees soov kasvada ja paremaks saada. Selle vastu ei ole mõtet võidelda — unista julgelt suuremalt.

Aga unistamine ja praegu hästi olemine ei välista teineteist. Sa võid tahta rohkem ja samal ajal tunda, et juba praegu on su elu okei. Eriti rahaga, millele me oleme andnud tohutu tähenduse: kui mul on raha, siis ma olen äge, ja kui ei ole, siis justkui mitte. Aga iseenda eest põgeneda ei saa. Kui su mõttemuster on juba täna “mind päästab ainult raha”, siis ei päästa see sind ka tulevikus.

Raha on vahend, mitte eesmärk

Me kõik saame intellektuaalselt aru, et raha on vahend — numbrid kontol, paber, miski, mis toetab mingi asja või kogemuse saamist. Ja ometi tegutseme nii, nagu raha ise oleks lahendus. Siin on üks erinevus jõukate ja nii-öelda töölisklassi mõtteviisi vahel: me oleme tugevalt tulemustele orienteeritud. Kui inimesed minu ümber on rahul, kui ma olen saanud maja, auto või positsiooni — siis ma justkui olen kohal.

Aga keegi ei mõtle, et ma olen kohal praegu. See “kohalolemine” on alati kuskil tulevikus. Ja just see ongi puudusteadvus.

Kuidas jõukad inimesed rahast mõtlevad

Väga jõukad inimesed ei mõtle rahast nii nagu meie. Nad ei imesta selle üle ega pea seda ebatavaliseks õnnistuseks — sest kõik, mida su alateadvus peab ebatavaliseks, kipub varsti kaduma. Nende jaoks on raha vahend: mul on vaja vahendit, et midagi luua. Nad mõtlevad mõjule ja missioonile ning suunavad oma vahendid selle elluviimisse. Ja missiooni kandmiseks on vaja meeskonda, sest looja seisab ees.

Tavalist inimest ei ole õpetatud nii suurelt mõtlema. Meile on õpetatud teha oma töö ära, olla tubli ja kanda oma maja, autot ja pere. Me ei küsigi rohkem, sest “kui ma saaksin selle, siis oleks hästi”. Jõukal on aga oma kõrgem miinimumtase, millest allapoole ta ei mängi — ja just see hoiab tema rahalist taset.

Tõsta standardit ja vahendid tulevad

Kui sa lähed sügavuti küsimuseni, miks sa rohkem raha tahad ja mida see raha peab sulle päriselt andma, ning otsustad lõpuni välja, et alla teatud taseme sa ei mängi, siis hakkad tegema teistsuguseid valikuid. Sa märkad teistsuguseid võimalusi ja raha saab kasvama hakata. Vahendid ei tule mingi imeväel, vaid otsuse pealt.

Minu enda missioon vajab rahastust: ma tahan viia Revenue Identity globaalseks ja aidata inimestel mõelda rahast identiteedi, mitte ainult käibe tasemel. Selleks võin luua kõrvale ettevõtte, mis loob vahendeid selle missiooni toetamiseks. Sama kehtib elustiili kohta — ma võiksin olla puruvaene, aga puuduses ja ellujäämisrežiimis ei saa ma anda välja oma täit loomingut ega parimat energiat. Seepärast on jõukus vahend selleks, et teisi paremini teenida.

Turvatunne tuleb seest

Sellist asja nagu garanteeritud turvatunne ei ole olemas. Kõige suurem turvatunne tuleb seest — mõtteviisist, et ükskõik mis olukord ka ei tuleks, ma tulen sellest välja. See on jõukate pikem perspektiiv. Eile lõppes Revenue Identity founding memberi pakkumine, aga ma ei jäänud kinni küsimusse, kas just see mind päästab. Ma mõtlen juba järgmistele käikudele, sest olen selle visiooni enda sees nii omaks võtnud, et see peab õnnestuma — kui mitte täna, siis järgmisel nädalal, ühel või teisel viisil.

Nii et lõpeta sihtkohas mõtlemine. Sul on juba praegu hästi ja sa oled juba piisav. Kui sinu igatsus raha järele puudutab tegelikult turvatunnet, siis raha seda sulle ei anna — see tuleb tööst iseendaga, kuni sa tunned ennast enda sees turvaliselt. Kui sa täna seal veel ei ole, on selleks olemas minu “Ma olen piisav” koolitus ja Revenue Identity, mis aitab leida need kohad, kus sa kinni oled. Aga tegelikult on ka täna juba väga äge — ja sina oled juba äge.

Ilusat suve algust ja mõnusat võidupüha. Kohtume uuel nädalal.